6. veebruar 2011

"King's Speech"

Albert, kuningana George VI, sai troonile üsna ootamatult, sest ega kuningad just igapäevaselt oma tiitlist loobu - 1936. aastal tegi aga just seda värske troonijapärija Edward VII, kes oli kindlalt otsustanud abielluda Wallis Simpsoniga (omal ajal väga skandaalse naisega, kelle arvel oli juba kaks ebaõnnestunud abielu).
"King's Speech" on järjekordne film, mida oli võimatu vaadata nö puhta lehena, sest kuulsin kiitust nii vasakult kui paremalt. Pettuda ei tulnud - Colin Firth teeb kokutava kuninagana suurepärase rolli.

Kuninganna Elizabethi osas on Helena Bonham Carter, kelle nägemine heasüdamliku ja väärika abikaasana mõjus värskendavalt, sest varasemalt on ta mulle silma jäänud pigem hullumeelsusele kalduvate kurikaelte rollis (nt verejanuline Bellatrix Harry Potteri saagast või Fleet Streeti deemonliku habemeajaja Sweeney Toddi partner in crime Mrs. Lovett).

Põhimõtteliselt räägitakse meile lugu sellest, kuidas üks ebakindel sinivereline, kes tunnetab samas selgelt vastutust oma rahva ja riigi ees, peab istuma kuningatroonile ajal, mil II maailma sõda seisab ukse ees.
Bertie (nii kutsus Albertit tema perekond) isegi ei mäleta aega, mil ta poleks kokutanud, seega ei ole üllatav, et tema suurimaks hirmuks on avalik esinemine. Mehe kõne Wembley staadionil 1925. aastal on täielik katastroof - pettumus nii tulevasele kuningale endale kui kuulajatele. Riigi eesotsas seistes tuleb aga tahes-tahtmata inimestega suhelda, eriti rasketel aegadel.

Muutused algavad siis, kui Bertie't hakkab ravima aussie Lionel Logue, keda kehastab Geoffrey Rush (veel üks suurepärane näitlejatöö). Lionel on lihtkodanik, kes küll austab oma kõrge päritoluga patsienti, kuid ennast kehtestada. Kaht peakangelast - Bertie't ja Lioneli - on tõeline rõõm ekraanil jälgida.

Mulle oli "King's Speech" oluline ka seetõttu, et hirm avaliku esinemise ees ei ole mulle võõras ning ma tõesti mõistan neid emotsioone, millega värskel valitsejal tähelepanu keskpunkti astudes võidelda tuleb. Minulgi võiks olla oma isiklik Lionel.

Aga lõpuks tundsin siiki, et midagi jäi puudu. Ehk jäi minu jaoks kulminatsioon kuidagi nõrgaks, ma ei teagi. Võimalik, et põhjuseks olid liiga kõrgele tõstetud ootused.

Igatahes väärib kuninga kõne kuulamist.


1 kommentaar:

  1. Sain samuti suurepärase filmielamuse! Väga audentne keskkond, suurepärased olid ka väiksed kõrvalosatäitjad ning lõpp saabus nii kiirelt, et ma oleks seda filmi mõnuga veel edasi nautinud.

    VastaKustuta